TEGEVUSE NIMI: Kuulujutt
EESMÄRK: Praktiseerida keelt. Samuti näitab mäng lastele, kuidas üks lugu võib edasi rääkides muutuda. SIHTGRUPP: Kõik kooliastmed TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja on eelnevalt välja mõelnud ühe lühiloo. Valitakse klassist välja umbes 4-5 õpilast ning pannakse paika järjekord. Esimene õpilane jääb klassi ning teised lähevad seni ukse taha. Õpetaja loeb klassi ees olevale õpilasele loo ette ning viimane peab sellest võimalikult palju meelde jätma. Kui õpetaja lõpetab, kutsutakse klassi üks õpilane. Klassis juttu kuulanud õpilane püüab kuuldud juttu võimalikult täpselt edasi rääkida. Kutsutakse järgmine õpilane, kellele äsja juttu kuulanud õpilane hakkab jutustama lugu. Jätkatakse nii kaua, kuni viimane õpilane jõuab klassi. Ka viimasena klassi tulnud õpilane jutustab ülejäänud klassile temani jõudnud loo. VAHENDID: lühijutt EELDATAV AEG: 20 minutit METOODILISED SOOVITUSED: Mängu oleks mõistlik kasutada võõrkeele tundides, sest seeläbi saab harjutada nii kuulamist kui ka rääkimist.
0 Comments
TEGEVUSE NIMI: Pane tähestik ritta!
EESMÄRK: Tähestiku kordamine, tähelepanu harjutamine SIHTGRUPP: I ja II kooliaste TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja segab kirjatähtedega kaardid korralikult ära ja esimene mängija peab panema kaardid tähestiku järgi pakki nii, et A oleks kõige peal ja Y all. Õpetaja võtab aega. Iga valesti pandud tähe eest lisada ajale 15 karistussekundit. Võidab see õpilane, kelle aeg on kõige parem peale karistussekundite lisamist. (Võib tekitada õpilase asemel meeskonnad) VAHENDID: kaardid tähestiku tähtedega, stopper EELDATAV AEG: 10-20 minutit METOODILISED SOOVITUSED: Võib teha ka võistkondadena, kus meeskonnaliikmed ükshaaval tulevad laua juurde ja panevad paika ühe tähe. Võidab see võistkond, kes kiiremini paki õigesse järjekorda saab. Sobib eesti keele tundi. TEGEVUSE NIMI: Liikuvad sõnad
EESMÄRK: Omandada uusi sõnu ja väljendeid või neid korrata. SIHTGRUPP: Kõik kooliastmed TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja kirjutab ise või laseb õpilastel paberitele kirjutada sõnad või väljendid nii emakeeles kui ka võõrkeeles. Ühele paberile kirjutatakse suurelt võõrkeelne sõna ning väiksemalt eestikeelne vaste. Need pannakse laudade peale ja õpilased hakkavad ringiratast kõndima. Õpetaja ütleb sõna või väljendi eesti keeles ning õpilased peavad vastama võõrkeeles. Kui õige vastus on kõlanud, kordavad õpilased seda kooris. Kui mitte ükski õpilane ei tea vastet peast, siis võivad õpilased ringiratast liikudes otsida laudadelt vajalikku sõna. Õpilane, kes leiab vajaliku sõna, peab selle kõva häälega välja ütlema. Seejärel kordavad kõik öeldud sõna. Kui klassis on rohkem ruumi, siis võib moodustada 2-3 gruppi ja teha nende vahel võistluse. See võistkond, kes esimesena õiget vastust teab, saab puntki. Kui vastatakse korraga, siis saavad mõlemad (pool) punkti. Võistluse korraldamiseks on vaja teha kõiki sõnu nii palju, kui on võistkondi. VAHENDID: Paber, kirjutusvahend EELDATAV AEG: 5-20 minutit (oleneb sõnade arvust) METOODILISED SOOVITUSED: Tegevus on mõeldud eelkõige võõrkeele tundidesse. Eesti keeles saab samamoodi mängida, kuid siis kasutatakse näiteks sünonüüme, antonüüme või võõrsõnu ja nende tähendusi. TEGEVUSE NIMI: Õigekiri
TEGEVUSE EESMÄRK: kinnistada õigekirja reegleid. SIHTGRUPP: II, III kooliaste, sobib väiksema õpilaste arvuga klassidele. VAHENDID: Õpetajal on välja mõeldud laused, mida õpilased hakkavad kirjutama. KIRJELDUS: Õpetaja loeb lause ette, mida parandama hakatakse. Üks õpilane kirjutab selle kohe tahvlile, lõpetades hakkab lisama kirjavahemärke. Järgmine õpilane tuleb klassi ette ja ütleb, kas kõik on õige. Kui järgmine õpilane arvab, et lause on õige, siis minnakse edasi uue lasuega. Kui oli vaja teha parandusi, siis lause esialgne kirjutaja teeb nt 5 (hüppega) kükki. Parandaja kirjutab uue lause, paneb kirjavahemärgid ning jääb ootama uut õpilast tema kirjutatut hindama. Tegevus jätkub, kuni vajalik arv õpilasi on käinud. TEGEVUSEKS KULUV AEG: 10-15 min või seni kuni vaja, hea teha tunni alguses või lõpus. MEETODILISED SOOVITUSED: Eesti keel, kirjandus (ütete õppimiseks hea meetod nt). Samuti saaks tegevust rakendada Saka keeles, kus oleks rõhk nimisõnade suurel algustähel, artiklitel jm. Vene keeles samuti. TEGEVUSE NIMI: Sõnaseletus
TEGEVUSE EESMÄRK: Omandada ja kinnistada õpitud eestikeelsed võõrsõnad või mõnes muus keeles õpitud uued sõnad. SIHTGUPP: sobib igale vanusegrupile. VAHENDID: eelnevalt valmiskirjutatud kaardid; ühed kaardid on uute sõnadega, teised nende seletuste/definitsioonidega. KIRJEDUS: Õpilased seisavad kahes rivis. Ühele poolele jagatakse mõistekaardid, teisele poolele seletuskaardid. Kordamööda mõlemalt poolt hakkavad õpilased lugema ette, mis neil kirjas on. Üks kelle käes on mõiste, loeb selle ette ja inimene kellel on kaardil sellele vastav definitsioon, peab ära tundma ja liikuma kokku klassi ette. Kui paari ei leita kohe, võib proovida järgmine, kuni õige leitud. Nii jätkub kuni kõik on definitsioonid ja mõisted on kokku viidud. TEGEVUSEKS KULUV EELDATAV AEG: aja saab määrata kaartide arvuga. METOODILISED SOOVITUSED: Võib alustada uue ringiga vahetades kaarte nii, et need kellel enne olid definitsioonid, saavad nüüd mõisted ja vastupidi. Sobib igasse ainetundi, kus on vaja mõisteid, sõnu meelde tuletada. 1. Tegevuse nimi: Õpime sõnu.
2. Tegevuse eesmärk: Võita vastasmeeskonda ja kinnistada teadmus. 3. Sihtgupp: alates II kooliastmest 4. Tegevuse vahendid: Pliiats ja paber (või tahvel) 5. Tegevuse kirjedus: Keeleõppeklass jagatakse kaheks. Tahvel jagatakse pooleks. Rühmadele antakse eri värvi pliiatsid. Õpetaja kirjutab teema, nt riideesemed ja õpilased peavad kordamööda jooksma tahvli ette ning kirjutama sõnu antud teemast lähtuvalt. Võidab see meeskond, kes saab teisest rohkem sõnu kirja. Korduvaid sõnu tahvlil olla ei tohi. Õpetaja on kohtunik, kes jälgib et ei oleks korduvaid sõnu. 6. Tegevuseks kuluv eeldatav aeg: ~15 min 7. Metoodilised soovitused: Puuduvad 1. TEGEVUSE NIMI: Kiiresti ja õigesti
2. TEGEVUSE EESMÄRK: kinnistada õigekirja reegleid. 3. SIHTGRUPP: II, III kooliaste, sobib väiksema õpilaste arvuga klassidele. 4. VAHENDID: eelnevalt kokku pandud raskem lause, muusika. 5. KIRJELDUS: Õpetaja teeb tahvli pooleks ja kirjutab mõlemale poole keerulise liitlause. Variant 1: õpilased on kahes rivis. Variant 2: õpilased stardivad oma kohtadelt. Õpilased on jagatud siiski pooleks, kas siis rivis või klassis paigutuselt, ning hakkavad ükshaaval startima kiiresti klassi ette, et teha üks parandus lauses. See võib olla suur-väike täht, koma, sõna õigekiri. Tähtis on, et igaüks teeb vaid ühe paranduse ja jookseb kiiresti oma kohale tagasi (või rivi lõppu), et saaks startida uus õpilane. Õpetaja ütleb stopp, kui arvab, et oleks aeg kontrollida. Teises variandis võib mängu teha muusika saatel kiiruse peale, nii et mõlemal poolel on sama lause. Parem on, kui igaüks mõtleb ise, mida teha, kuid keelatud pole ka omavaheline arutelu. Õpetajale jääb õigus reegleid vastavalt kohandada. Muusika algab, õpilased tulevad samamoodi ühekaupa ja teevad ühe paranduse, kuni muusika lõppeb. Kui õpetaja pani stopile, siis vaatab kiiresti üle, kumb pool tegi rohkem õigeid parandusi. 6. TEGEVUSEKS KULUV AEG: 10-15 min või seni kuni vaja, hea teha tunni alguses või lõpus. 7. MEETODILISED SOOVITUSED: Eesti keel, kirjandus, võib proovida ka võõrkeele tunnis. TEGEVUSE NIMI: lause moodustamine
EESMÄRK: Saada kokku lause ja kinnistada teadmine. SIHTGRUPP: I ja II kooliaste VAHENDID: Paber ja pliiats TEGEVUSE KIRJELDUS: Õpetaja jagab vastavalt lause pikkusele õpilased rühmadeks. Õpilased peavad seisma klassi ette - moodustades korrektse lause. Näiteks: "Kuidas läheb? – Läheb ka, mis seal ikka. " - Üks õpilane saab sõna "kuidas", teine saab "sidekriipsu", kolmas "küsimärgi" jne. Rühmasid on vaja selleks, et iga mängija saab ühe sõna. EELDATAV AEG: ~30min METOODILISED SOOVITUSED: Puuduvad
TEGEVUSE NIMI: Hüppa kokku, karga lahku
TEGEVUSE EESMÄRK: Praktiseerida kokku- ja lahkukirjutamist SIHTGRUPP: Alates II kooliastmest. TEGEVUSE KIRJELDUS: Mängijad moodustavad paarid. Igal slaidi on lause, milles üks sõnapaar tuleb kirjutada kokku või jätta lahku. Õpilased moodustavad vastavalt oma otsusele (kas kokku või lahku) mingi kujundi, mis väljendab nende otsust (nt kokkukirjutamisel ühendavad käed, lahkukirjutamisel keeravad üksteisele selja jne). Kui erinevad paarid otsustavad erinevalt, arutletakse kogu klassiga läbi, milline valik on õige ja miks. VAHENDID: Esitlus EELDATAV AEG: vastavalt vajadusele, n 10 minutit. METOODILISED SOOVITUSED: Sobib kasutada eesti keele tundides. |
Kategooriad |